Kanepi eri liigid sisaldavad üle 400 keemilise ühendi, lisaks hulga ühendeid, mida nimetatakse kannabinoidideks, millest uuritumaks peetakse inimestele psühhoaktiivse toimega Δ9-tetrahüdrokannabinooli (lühendatult THC) ja psühhoaktiivset toimet mitte omavat kannabidiooli (ingliskeelne lühend CBD).
Kanepitaimi ja neist valmistatud tooteid on inimesed kasutanud juba aastatuhandeid. Kanep on üks vanemaid taimi, mida inimene on kultiveerinud. Taime on traditsiooniliselt kasutatud nii ravim- (sarnaselt hariliku linaga), õli- kui ka kiutaimena. Taime eri osadest valmistatakse köit, tekstiile, biokütust, roogasid (kanepitemp), kanepiõli, jooke (kanepipiim) ja paberit, aga ka narkootilise toimega saadusi nagu kanepisuits, hašiš ja hašišiõli ja muud.[4] Taime on kasvatatud suurtel pindadel (ka Eestis 1930.–1940. aastail) kiu ja seemnete pärast. Kanep kasvab kiiremini kui puu ning on omadustelt tugevama ehitusega, kuid sellegipoolest ei ole seda tahetud kasutusele võtta. Metsaraie vähendamiseks oleks kanep hea alternatiiv.